Raudteeõnnetuste ohutusjuurdlus

Prindi

Raudteeõnnetuste ohutusjuurdlus korraldatakse vastavalt „Raudteeseaduses“ sätestatud põhimõtetele  ja see on kooskõlas „Raudteede ohutusdirektiivi“ 2004/49/EÜ nõuetega.

Eestis viiakse raudteeõnnetuste sõltumatut ohutusjuurdlust läbi alates 31. märtsist 2004. Ohutusjuurdluse Keskuse loomisega (1. jaanuar 2012), on koondatud lennu-, laeva- ja raudteeõnnetuste ohutusjuurdlus ühtsesse multimodaalsesse struktuuriüksusesse.

Ohutusjuurdlus viiakse läbi rongide kokkupõrke, rööbastelt mahasõidu või raudteeliikluses toimunud raudteeveeremi ja maanteeliiklusvahendi tehniliste kahjustuste korral, kui sellega kaasneb vähemalt ühe inimese hukkumine või viie inimese vigastused. Lisaks tuleb ohutusjuurdlus läbi viia ulatusliku tulekahju, keskkonnakahju ja taristu ning veeremi vähemalt 2 miljoni euro suuruse kahjustuse, samuti raudteeliikluse olulise katkemise korral.

Muude raudteeliikluses toimuvate õnnetuste, intsidentide, otsasõitude ja avariide korral toimub täiendav analüüs, mille käigus langetatakse otsus uurimise alustamise või mittealustamise kohta. Juurdluse läbiviimise otsustamisel hinnatakse juhtumi tõsidust, sealhulgas üleeuroopalisest seisukohast lähtudes ja asjaolusid, mis oleksid võinud viia sama juhtumi raskemate tagajärgedega õnnetuseni. Ohutusjuurdlus korraldatakse, kui õnnetusjuhtumi asjaolud tingivad muudatuste tegemist raudteeohutuse regulatsioonides või ohutuse tagamises.

Raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse läbiviijaks on kas vastutav juurdleja ainuisikuliselt või eraldi selleks moodustatud komisjon. Uurimisse võivad olla kaasatud eksperdid. Kõik juureldava juhtumi asjaoludest teavet omavad asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja eraisikud on kohustatud tegema koostööd ohutusjuurdluse läbiviijatega.

Ohutusjuurdluse läbiviimise eesmärgiks on raudteeohutuse suurendamine. Selleks tehakse juurdluse käigus kindlaks juhtumi põhjused ja sellega seotud asjaolud ning kavandatakse meetmed soovituste ja ettepanekutena, mille menetlemise tulemusena väheneb sama tüüpi juhtumite toimumise tõenäosus. Ohutusjuurdluse käigus ei määratleta mingil moel kellegi süüd ega vastutuse määra toimunud juhtumis.

Ohutusjuurdluse tulemused vormistatakse sellekohases aruandes. Aruanne kuulub avaliku teabe hulka ja avaldatakse Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehel. Ohutusjuurdluse aruande lisad ei kuulu „Avaliku teabe seaduses“ sätestatud tingimuste kohaselt avalikustamisele.